Miks see loodud sai?

Mingis proovis käis meil Rolloga seletamine. Ei mäletagi, mille kallal me ilkusime või naakusime. Võib-olla oli lihtsalt lõbus olemine, millele aitasid kaasa õpetaja iroonilised märkused. Ahjaa - baritonid ei osanud istuda. Kes istus ühtepidi krõnksus ja kes jalg üle teise - hääle tekitamisele see igatahes kaasa ei aidanud. Nõnda ta siis palus viisakalt baritonidel sirgelt istuda ja jalga mitte üle teise panna - munad tahtvat ka hingata. Kõrvaltvaatajale võib-olla arusaamatu märkus, kuid tõsiasi on see, et kõveras istudes ei tule kehast õhku niipalju välja kui sirgelt istudes (rääkimata seismisest).
Me Rolloga teame seda muidugi ammu ja kutsume teineteist sageli kiire füüsilise noomituse abil korrale. Nii jääb asi meelde. Teised lauluvennad ei pruugi aga säärasest märkusest aru saada. Tollel prooviõhtul olime Rolloga aga oma õpetaja Alo Ritsingu ülitabava märkuse peale küll rahulolevalt õnnelikud, sest mehed said sellest aru! Pärast isekeskis arutasime, et säärased õpetaja märkused võiks kuskil üles täheldada. Väga tulemuslik on neid ju kunagi tulevikus proovis meelde tuletada või ka kuskil õllekannu taga meenutada. Just neid lõbusaid märkuseid ja repliike, mida mõistavad täiel määral ainult Alo käe all laulnud mehed.

Ja mis veel - igale poole ja igat asja ei jõua alati kommenteerita. Tihti ei leia kommenteeritavat asjagi üles. Küll võib aga mõni hea mõte peas keerelda. Nõnda peaks siin sobiv koht küll olema, kuhu see peas keerlev mõte maha keerutada ja loetavana lahti rullida. Endal süda rahulikum ja mõnel teisel ehk ka huvitav vaadata.

Fotol lauluvend Aret jaanuarikuises laupäevases laululaagris.