Häälekool

Sattus kätte raamat, nagu H. Kuus "Laulja häälekool" aastast 61. Leidsin selle TAMi suurest arhiivist, sees pühendus "Võitjale koorile kontserthalli viktoriinilt. Tartus 23/24 dets. 1961"

Üle 350 lk sisaldab omajagu nõukaaja käekirjas teadust, kiidusõnu vene selleala inimestele, kuid samas seletusi nii ühele kui teisele hääletekke nähtusele. Näiteks, et madalad ja keskmised helid tuleb helisema-kõlama (resoneerima) panna rinnakus, kõrgemad helid jällegi rohkem peas. Väär on arusaam, et kops puhub, kõris tekib heli ja ainult suu töötab kõlakojana. Minul siiani näiteks oli. Tuleb aga tunnetada õhuavarusi rinnakus ja peas, ning neid heli tekitamiseks kõlakojana ära kasutada.

Meestele kindlasti huvitav teada, et "kuked" tekivad kõrilihaste lõtvusest (arusaadav siis, miks need laululaagri teise päeva hommiku proovis enamasti ilmuvad). Lahendus sellele on kindlam tugevam kõri hoiak.

Lk 143 aga kirjutab, et hea tugeva kõla (resonantsi) tekitamiseks on muuhulgas oluline "resoneeriva õõne sisepinna niiskuse aste. Kuiv limaskest ei võimalda helilainetele nii head peegeldumist, kui limaskesta niiske pind, sest niiskus katab kinni kõik limaskesta pinnal esinevad väikesed konarused ja muudab seega pinna siledamaks." Siledalt ja kõvalt pinnalt peegeldub heli paremini.

Seega siis mõistlikus koguses ja vahetult enne suisa kohustuslik...