"Hullem kui sümfooniaorkester!", ütles eile Alo selle peale, kui äike Veskist kuskil sajakonna meetri kaugusel meeletu kärgatusega maasse põrutas. Veski aken oli lahti, kuid mehi see ei hirmutanud. Pigem isegi vastupidi - meeste väega näis üsna hubane väljas sähviva-mürtsuva äikese vastu olla, vihmavalingut kuulata ja laulda. "...säält nagu äike alla orgu kajab..." Mnjah.
Äikest oli eile proovis rohkemgi, kui ainult akna taga. Peale suurepärast kevadkontserti näib olema meestel tunne, et hooaeg on läbi ning koori tegevusest osavõtt pole enam eriti kohustuslik. Proovid ja ürituste registratsioonid on hõredad ning see tegi õpetaja pilgu ja mõtted kõueilmeliseks. Meil on aga ees veel üks individuaalne ja kaks ühiskoorides ülesastumist 
Rakveres maastelaulupäeval ja Pärnus hansapäevade öölaulupeol... mõlemad kenade uute repertuaaridega ning meeldivas miljöös. Kuidas me nendele üritustele hõredas kammerkoosseisus läheme, ise nimetame endid üle 50-meheliseks suureks meeskooriks...Pildid 9. mai emadepäevakontserdilt (autoriks Antsu-onu).
Esimesel pildil on esitamisel "Üksteist peab hoidma". Maarjalille ja Kurekellaga koos kõlas see lugu ligi kahe ja poole tunnise kontserdi lõpus kohe nõnda hästi, et tuli kordamisele.
Teisel pildil on kontserdile imelist kõla lisamas Tartu Kellade ansambel
Kolmandal pildil - teate vist isegi, mida esitatakse.
0 kommentaarid:
Postitage kommentaar