Ühe lauluvenna repliik kooriproovis

"Hea, kui esimene hääl kõrval on. Siis teab, mis kohapeal õigesti juua, see tähendab laulda"

Kes on pildil?

Vihjeks, et kindlasti ei ole ta võõras, pigem lähemast tutvusringkonnast. Teine vihje on see, et midagi tal enam ei ole.

Pikk paus?

Jah, palav suvi on möödas ja ilusam sügiski. Kesse sel ajal ikka niiväga kirjutada viitsis.
Aga kui midagi meenutada, siis siin pilt Rakvere juunikuisest meeslaulupäevast, kus Udo meelitati TAMi tagasi
Siis jätsime oma armsa Veski-Villaga hüvasti. Tuleb aga tunnistada, et kuigi TAMikad näitasid seal klaveri õue tassimisega jõu ja ilu numbreid, tegid Popsid TAMikatele ikka ära, sest kui Popsid lõpuks laua taha istusid, olid TAMikad enamuses juba kodudesse tekkide vahele kadunud.
Vahepeale jäi Viljandi, kus pidi "seest tants tulema". Tuli ka!
Rattalaagris võis näha nii mõndagi

Muhedaks kujunes aga suve lõpus käik J. Simmi sünnikohta, kus lisaks ametlikule osale tuli pillikeeltele võtta Sakala meeste poolt pakutud seltskonnalaulude repertuaar. Pillimeestele need liiga rahulikud lood näppumööda ei olnud, kuid ega see mängimast ja kaasalaulmast ei takistanud. Tagasiteel sai tehtud veel suure bussiga metsapeatus, et minna p... ei, hoopis ujuma! Ujuti Pikasillas, kus vist mitte keegi enne ega peale meid ujumas ei olnud käinud. Kalamehed aeti eemale, ning kõik ukerdasid ennast vette. Sügelisi keegi teadaolevalt sealt ei saanud.
http://vimeo.com/14275462

Nüüd aga jätku jõudu meie koori vanimale Peetrile esimehe vastutusrikka koorma kandmisel!

Suvi algas!

Koorisuvi sai sel nädalavahetusel Kõverajärvel tõepoolest alguse, mil tugevamad TAMist ja TÜANist sealses metsamajas Mehhiko-temaatiliselt kokku said. Ilm oli eestimaiselt hea - mõõdukalt soe ja mõõdukalt päikse-vihmaline. Nädalatagusest troopikaleitsakust oli järvevesi veel nõnda soe, et kannatas täitsa ujumaski käia. Nii meeldivast saunast kui ka muidu. Täitsa hää oli.

Lustakaid, laululisi ja halenaljakaid seiku jagus küllaga, alates katki läinud helivõimendist (lastes endi laulul kõlada), paadirallist ja sääsehordidest kuni pisut hapukavõitu lihani, mis kõhukestele just eriti head ei teinud. Pall oli päris katki, nõndaet õnnetu oli teist kohe vaadata. Uueks üritusteks oleme kindlasti juba karastunumad.

Tänud korraldajatele ja kena algavat suve!

Jumal keisrit kaitse sa!

Mitte ihuparfüümi vaid sääsetõrjevahendi lõhn oli see, mis eile Maarja kiriku hoonesse sisenedes ninna lõi. Aplad sääsed olid jõudnud ka sinna.

Olukord TAMi ridades oli aga eile ärev. Proovideks ei tulnud mehi piisaval arvul kohale, mistõttu jäi õhtuse kontserdi keerukaim lugu Läte "Pilvedele" üldse läbi harjutamata. Teisipäevases proovis kõlas see laul aga üsna kasinalt. "Mis saab õhtul?", kumas nii mõnegi mehe peas. Kui 100-aasta tagust aega kirjeldades räägiti, et nii mõnigi keeruline lugu (sh. Pilvedele) taheti keerulisuse pärast laulupeo repertuaarist üldse välja jätta, siis see pani meid vaid irooniliselt muigama. Alo mõtetes kõlkus loo esitamata jätmine ka nüüd, sest väga palju mehi jäi ka õhtul tulemata.

Õnneks midagi säärast ei sündinud. Esimese kontserdipoolega meelsus kasvas, vaheajal tegime isegi proovi ja laulsime selle loo laulmiseks ekstra sünnipäevalauast kohale tulnud Jänkule ja varasemale sünnipäevalapsele Andrile "elagu!" ka ära. Järgnev Pilvede esitus oli suurepärane.

Eesti Laulu Pidu oli suurepärane oma vaheldusrikka repertuaari ja ülieeskujuliku korraldusega. Müts maha Akadeemilise Emajõe ees - suurepärased ideed suudavad nad veel paremini teostada (pidades ka silmas mulluaastast Laulupeo tuletoomist).

Pildil Emajõe laulikud proovi tegemas - neid oli siis juba piisavalt kohal

Igakevadiselt jõel

Mõned päevad tagasi sai taas ette võetud üritus, mis leidis aset juba 5. korda. Sedakorda Elva jõel. Oli väga vahva, vaatamata algupoolel väga võsasele jõele. Meenutas teine isegi nagu takistussõitu rohkem. Ilm oli aga soe ja päike paitas põske, mistõttu olid matka lõpus terve seltskonna näod rahulolevalt rõõmsad. Aasta pärast jälle.

Kõuepäevad

"Hullem kui sümfooniaorkester!", ütles eile Alo selle peale, kui äike Veskist kuskil sajakonna meetri kaugusel meeletu kärgatusega maasse põrutas. Veski aken oli lahti, kuid mehi see ei hirmutanud. Pigem isegi vastupidi - meeste väega näis üsna hubane väljas sähviva-mürtsuva äikese vastu olla, vihmavalingut kuulata ja laulda. "...säält nagu äike alla orgu kajab..." Mnjah.

Äikest oli eile proovis rohkemgi, kui ainult akna taga. Peale suurepärast kevadkontserti näib olema meestel tunne, et hooaeg on läbi ning koori tegevusest osavõtt pole enam eriti kohustuslik. Proovid ja ürituste registratsioonid on hõredad ning see tegi õpetaja pilgu ja mõtted kõueilmeliseks. Meil on aga ees veel üks individuaalne ja kaks ühiskoorides ülesastumist Rakveres maastelaulupäeval ja Pärnus hansapäevade öölaulupeol... mõlemad kenade uute repertuaaridega ning meeldivas miljöös. Kuidas me nendele üritustele hõredas kammerkoosseisus läheme, ise nimetame endid üle 50-meheliseks suureks meeskooriks...

Pildid 9. mai emadepäevakontserdilt (autoriks Antsu-onu).
Esimesel pildil on esitamisel "Üksteist peab hoidma". Maarjalille ja Kurekellaga koos kõlas see lugu ligi kahe ja poole tunnise kontserdi lõpus kohe nõnda hästi, et tuli kordamisele.
Teisel pildil on kontserdile imelist kõla lisamas Tartu Kellade ansambel
Kolmandal pildil - teate vist isegi, mida esitatakse.